PODCAST

Kukkuv õun

Kuku Raadio

"Kukkuv õun" on Kuku raadio loodus-teadussaade, mis uurib mõnda teadussaavutust, -nähtust, -valdkonda või -probleemi.

science earth sciences

All Episodes

Kukkuv õun: Personaalmeditsiini tippkeskusele anti...

Kukkuv õun ·

2024/01/09

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor ja uue tippkeskuse juht Reedik Mägi räägib sellest, millega hakkab tegelema see tippkeskus. Saame teada, kuidas hakkab tehisaru meid tulevikus aitama ja millised uued võimalused üldse avanevad ka Eesti tervishoius, kui see tippkeskus teoks saab. Uurime ka seda, mida see tippkeskus tegema ei hakka. Saatejuht Marek Strandberg.

Kukkuv õun: Sõjahaavade korvamise tehnoloogia

Kukkuv õun ·

2024/01/02

Täna sotsiaalministeeriumi asekantsleri ametit pidav Heidi Alasepp on arstina koolitanud muu hulgas ka Ukraina meedikuid. 2014. aastast on sealmaal olnud sõda ja rööbiti Eestis toimunud uuendustega, mis toimusid juba varem Ida-Tallinna Keskhaiglas on kaas aidatud ka Ukrainas jäsemete tehislikega asendamisele. Dr Alasepp on loonud Eestisse unikaalse proteesimiskeskuse ning puutunud kokku sõjameditsiiniga üle kümne aasta. Sõjast, sõjameditsiini probleemidest ning sellest, et

Kukkuv õun: Värske akadeemik Grossberg-Kuusk:...

Kukkuv õun ·

2023/12/26

Saatekülaline, sel aastal Teaduse Akadeemia liikmeks valitud materjaliteadlane Maarja Grossberg-Kuusk, räägib oma teadlaseks kujunemise loost ja kodusest õhkkonnast, mis seda toetas. Muu hulgas kritiseerib ta Eesti teadusmahukaid arengukavasid, mis on tema meelest liialt hüplikud. Suunad vahetuvad ühtäkki ja pidevalt leitakse põhjusi neid muuta. Saatejuht Marek Strandberg.

Kukkuv õun: Eesti Solaride päikeseauto tagamaad – kas...

Kukkuv õun ·

2023/12/19

Oktoobrikuus osales Eestis valmistatud päikeseauto Solaride Austraalias päikesevõidusõidul ning tuli omas klassis kolmandaks. Eriti huvitav on see, et esikoha saanud auto «omal jalal» finišisse ei jõudnudki. Mis kummaline võidusõit see selline on? Kes on need, kes sellise imelise sõiduki valmis tegid – see oli muide teine selline auto. Esimene võidusõit toimus 2 aastat tagasi Marokos, sest Austraaliasse koronapandeemia tõttu minna ei saanudki. Kas see esimesel autol, mis

Kukkuv õun: Teaduses peab õnne ka olema – äsja...

Kukkuv õun ·

2023/12/12

Üheksakümnendate keskpaigas kandideeris oma doktoritööst kurnatud Pärt Peterson Eesti Päevalehte tööle. Ta valiti välja, kuid teda ennast tõmbas teaduse poole. See oli õnn. Nii talle, kui meile kõigile. Täna uurib akadeemik Peterson seda, kuidas immuunsüsteemi noorena hoida. Me vananeme, sest me immuunsüsteem vananeb. Miks see on, kuidas seda pidurdada või kuidas seda üldse ära hoida. Õnn oli ka selles, et Soomes oma teadustööd tehes oli ta seltskonnas, kes sellega seotud

Kukkuv õun: Eestikeelne ülikool – omalaadne ime

Kukkuv õun ·

2023/12/05

Erki Tammiksaar räägib Eestikeelse Tartu Ülikooli loomisest ja sellest, miks see oli algul humanitaarülikool. Visalt aga siiski muututi täismahus ülikooliks, kus ka tasemel täppisteadused. Omapärane on see, et nõukogude periood ei olnud vaid ideoloogiline ja ahistav, vaid sel ajastul edenes ülikool üsna kiirelt. Kõneleme geograafia ajaloo kaasprofessori Erki Tammiksaarega tema äsja ilmunud raamatu «Eestikeelse Tartu ülikooli esimene aastasada» sisust ja saamisloost

Kukkuv õun: Millal tabab meid uus pandeemia?

Kukkuv õun ·

2023/11/28

28. novembril toimus Tartu Ülikooli korraldatud konverents «Viirustega tulevikku», mille võeti kokku koroonapandeemia kogemused ja seda üsna ulatuslikult. Saates räägivad selle aastaga oma tegevuse lõpetavad teadusnõukoja juht Toivo Maimets ja pandeemia ajal Sotsiaalministeeriumi asekantsleri ametit pidanu dr Heidi Alasepp nii konverentsist, kui sellest, millised on pandeemia õppetunnid ja kogemused nende vaateis. Milline saab aga olema järgmine pandeemia – seda ei tea

Kukkuv õun: Kliimamuutusi võib olla raske tagasi...

Kukkuv õun ·

2023/11/21

Tartu Ülikooli eestvõtmisel on kokku pandud kliimamuutuste ABC. See on vabalt kättesaadav [siit](https://kliimatarkused.ut.ee/kliimamuutuste-abc). Arutame Tartu Ülikooli kliimateaduste professori Piia Posti ja kliimafüüsika kaasprofessori Velle Tolliga selle üle, mida kliimamuutuse olemusest jätkuvalt ei teata ja mida on üldse võimalik. Püüame leida vastused küsimustele: kas tehisintellekt aitaks meil paremini kliimamuutusi mõista? Kas jõuline sekkumine, kliimaprotsessidesse

Kukkuv õun: Mis siis tegelikult on katki, kui lihased...

Kukkuv õun ·

2023/11/14

Lihased võivad mitte toimida üsna mitmel põhjusel: kas need ei saa ajust või seljaaust signaale või on lihaste ülesehituses midagi muutunud. Tänane Tartu Ülikooli kliinikumi patoloogiateenistuse arst-resident Sanna Puusepp, on äsja kaitsnud lihashaiguste diagnostika vallas oma doktoriväitekirja. Värske meditsiinidoktor on ka "Kukkuva õuna" saatekülaline ja juttu on sellest, kuidas koeproove võttes ja neile lisaks ka geneetilisi analüüse tehes on võimalik jõuda

Kukkuv õun: Oh naised, naised – miks te nii vähe...

Kukkuv õun ·

2023/10/31

Nobeli 2023. aasta majanduspreemia anti Claudia Goldinile ja seda uurimuse eest, mis paljastab naiste kahjuks toimiva palgalõhe põhjused. See, valdavat Ühendriikide andmete pealt tehtud uuring, pole aga üldsegi vaid lombitagust elu puudutav: need nähtused on siiski üleilmsed. Saates on külas majandusteadlased Tairi Rõõm, kes on Eesti panga majandusuuringute osakonna juhataja ja Lenno Uusküla, kes on Luminor-panga peaökonomist. Saates räägimegi lahti selle tülika kala

Kukkuv õun: Nobeli 2023. aasta füüsikapreemia:...

Kukkuv õun ·

2023/10/24

Anne L’Huillier, Ferenc Krausz ja Pierre Agostini said 2023. aasta Nobeli füüsikapreemia atosekundi suurusjärgus impulsside tekitamise eest. Ato - see on miljardik miljardikust ning selliste lühikeste impulsside tekitamine polegi nii lihtne. Saates on külas akadeemik ja Tartu Ülikooli optika emeriitprofessor Peeter Saari, kes kõneleb sellest, kuidas on kulgenud «võidujooks» aina lühemate ja lühemate impulsside tekitamiseks. Räägime sellest, milliseid nähtusi me tänu nii

Kukkuv õun: Kvantpunktid – imetabased pudinad, mis on...

Kukkuv õun ·

2023/10/17

Nobeli 2023. aasta keemiapreemia anti Aleksei Jekimovile, Lois Brus'le ja Moungi Bavendile selliste imetabaste asjade nagu kvantpunktide eest. Meil on saates külas Tartu Ülikooli füüsika kaasprofessor Raivo Jaanisoo, kes kõneleb nii nende nanomõõdus osakeste ajaloost, kui tulevikust. Jaanisoo on isegi valmistanud kvantpunkte ja neid uurinud. Kui aineosake on väga väga väike – nii väike, et selle pinnal ja sisemuses n võrreldav hulk osakesi – muutuvad selle omadused

Kukkuv õun: mRNA vaktsiinid on nüüdsest õpikutarkus

Kukkuv õun ·

2023/10/10

Nobeli 2023. aasta meditsiinipreemia anti Katalin Karikó'le ja Drew Weissmanile mRNA põhiste vaktsiinide aluspõhimõtete loomise eest. Saates räägime Tartu Ülikooli molekulaarmeditsiini professori Ana Rebasega sellest, mida kujutab endast mRNA põhine vaktsiinitehnoloogia ja mida uut siis preemiasaajad avastasid, mida varem ei teatud. Ja mis peamine: kuhu edasi? Saatejuht Marek Strandberg.

Kukkuv õun: Ülijuhtidest kuni kvantosakestest...

Kukkuv õun ·

2023/10/03

Ülijuhid sattusid sel aastal taas avalikkuse tähelepanu keskmesse. Seda põhjusel, et üks Lõuna Korea teadlaste kamp ilmselt bluffides ja tähelepanu noolides kirjeldasid omi saavutusi, mida siiamaani pole korrata suudetud. Igatahes on ülijuhid olemas ja seda on teatud juba 1911. aastast alates, aga need ei ole ülijuhtivad - ei taksita elektri liikumist juhtmes - mitte toatemperatuuril, vaid väga-väga palju madalamatel temperatuuridel. Saates räägime, milleks ülijuhtivaid

Kukkuv õun: Uus Eesti oma rakubioloogia õpik sai valmis

Kukkuv õun ·

2023/09/26

Tartu ülikooli kirjastus andis välja uue ja ühtekokku üle 30 autori kirjutatud rakubioloogia õpiku. Selle koostajateks on Toivo Maimets ja Sulev Kuuse. Saates arutamegi Tartu Ülikooli rakubioloogia professori Toivo Maimetsaga selle üle, miks üldse on vaja eestikeelset ja ka Eestis koostatud õpikut. Kas keel defineerib teistlaadse mõtlemise? Kui kiiresti uueneb rakubioloogia ja kas see koostatud õpik ka kümne aasta pärast aktuaalne on? Üks õpiku autoritest, Ameerikas töötav

Kukkuv õun: Ig Nobeli preemiad – veidraimast...

Kukkuv õun ·

2023/09/19

Miks lakuvad teadlased kive; kuidas laipadest roboteid ehitada; mis juhtub te ajuga, kui kordate ühte ja sama sõna kümneid kordi; kuidas mõjub teie ajule tagurpidirääkimine; mis saab, kui ehitada kempsupott, mis sõna otseses mõttes teie tagant nuhib; kuidas igavlev õppejõud mõjub üliõpilastele; mida teevad anšoovised oma magamistubades ja kuidas see maailma mõjutab; mis juhtub möödaminejaga, kui pajud inimesed taevasse vaatavad; mis saab siis, kui söögiriistast saate väikese

Kukkuv õun: Tähelepanu oma kehakaaluga kimpus...

Kukkuv õun ·

2023/09/12

Tartu Ülikooli õpetlane Uku Vainikule, kes ka sedapuhku "Kukkuvas õunas" külas, eraldas Euroopa Teaduagentuur uurimisraha, et viie aasta vältel leida juurpõhjus, miks osad inimesed saavad oma ülekaaluga hakkama ehk suudavad seda langetada ja on teisi, kes hätta jäävad. Küsimus ongi miks? Kas põhjused on geneetilised või tulenevad need keskkonnast? Nüüdseks on olemas igasuru nipitirivärke, et kehakaalu kontrolli alla saada: küll kemikaale, küll võimalusi utsitada

Kukkuv õun: Baktereid nakatavad ja tapvad viirused –...

Kukkuv õun ·

2023/09/05

Euroopa Teaduagentuur andis alustava teadlase grandi Tartu Ülikooli kaasprofessorile Hedvig Tammanile. Järgmised viis aastat saab ta selle toel üles ehitada ja arendada oma teadusgruppi, mis asub uurima seda, kuidas viirused nakatavad baktereid. Sellega ei tule toime iga viirus vaid need viirused ongi bakteriõgijad ehk bakteriofaagid. Teadupoolest on haigusi tekitavad bakterid suutelised ignoreerima aina uusi ja uusi antibiootikume. Kurioosumiks on see, et oskus kasutada

Kukkuv õun: Lendamine igaühele - ja just väga nii...

Kukkuv õun ·

2023/08/29

Lennuaparaatide vallas toimub omapärane sagimine. Kas nüüd revolutsioon, aga küll lendavad autod, küll multirootor-taksod, küll vertikaalstardiga ja siis lennukina edasi kulgevad väikesed masinad näitavad end siin seal aina sagedamini. Nende evolutsioon on kiirenenud. Jõuallikaiks elektrimootorid, mida toidekae nii akudest, kui vesinikust tehtud elektriga. Järgmisel aastal on Pariisi olümpiamängude aegu lubatud esimene õhutaksode parv kasutusse võtta. Ja imesid sünnib ka: 15

Kukkuv õun: Kas betoon on surnud ja tulevikuta –...

Kukkuv õun ·

2023/08/22

On tõsiasi, et Hiina on viimase paari aastakümnega kasutanud tsementi – põhiliselt betooni tootmiseks – rohkem, kui USA kogu 20. sajandi jooksul. Vaieldamatult on sellel suur keskkonnamõju. Betoonil üldse. Aga on mitmeid «agasid». Kõike lihtsalt ei saa puidust ehitada ja seda kasvõi selle tõttu, et puidust ehitamine eeldab hoolt ja tähelepanu rohkem, kui betoon. Betoon on parandatav ja seda ka oludes, kus betoonkonstruktsioonides on metallsarrus roostetanud ja betoon

193 results

Kukkuv õun

All Episodes

Similar Podcasts

Classic Radio Science Fiction

solgoodmedia.com

Mission to Mars

Inception Point Ai

The 365 Days of Astronomy

365DaysOfAstronomy.org

Creek Devil

william Jevning

UFO Chronicles Podcast

Nik Hunter