ENNtsüklopeedia

ENNtsüklopeedia sarjas kuulete saateid neist ja sellest, mis kunagi olnud ning meile meelde jäänud. Kuid mitte ainult. Ansambel The Rolling Stones kuulub kindlasti nende väga väheste popmuusika nähtuste hulka, mis oleks nagu alati olnud ning kõiki tavareegleid trotsides on tänagi veel tegus. Kui teised on juba ammu lõpetanud jätkavad nemad võimalik, et tänagi uute lugude kirjutamist ja lindistamist ning toovad kuulajaini veel enne jõule oma järjekordse heliplaadi. Omas ajas

Sedakorda loodab ENNtsüklopeedia kuulajaile tõestada, õigemini sõnas ja muusikas meelde tuletada kuivõrd omanäoline poeet ja kodanik oli Artur Alliksaar. Ta isegi ütles korduvalt, et igal teda kohanud inimesel on temast mõneti teistsugune ettekujutus ning kõigil on õigus. Alliksaar oli tõeline sõnameister, tema luuletustesse tasub süüvida, sest pealiskaudsel lugemisel ja kuulamisel jääb peamine sageli tähelepanuta. Tema luuletuste sageli otsekui keeruliseks konstrueeritud

Kõik me teame, kui raske on olla oma alal esimene. Ning mitte pelgalt spordis, kus kõik on mõnevõrra lihtsam, sest kõik selgesti mõõdetav. Seekordne saade on kahest erakordsest lauljast, kes on paljudele jäänud mitte üksnes esimesteks, vaid lausa sümboleiks. Enrico Caruso ja Fjodor Šaljapini sünnist möödus sel talvel 150 aastat. Nende tasemest ja töödest räägitakse tänaseni legende. Õnneks olid nad ka esimesed staarid, kelle esinemisi plaadistati. Pisut on neid ka filmitud

Teabesari „ENNtsüklopeedia“ peab meeles väärikaid juubilare. Ning tavaliselt just neil päevadel, mil talendid kunagi sündisid. Kuna alustasime alles juunis meenutame mõningaid juubilare, pisut hiljem. Sel kevadel täitus 150 aastat Rudolf Tobiase sünnist. Ta oli ja on erakordne nähtus me muusikaloos. Tobias kirjutas eesti esimese sümfoonilise teose, esimese klaverikontserdi, esimese keelpillikvarteti. Õigusega peetakse teda me esimeseks professionaalseks muusikakriitikuks

Seekordse saatetunni peategelane, maailmakuulus pianist ja helilooja Sergei Rahmaninov oli allergiline šampuse ja Nõukogude Venemaa suhtes. Mõlemaid ohtusid suutis ta õnnelikult vältida elades peaasjalikult USA-s. Teda peavad paljud asjatundjad kõige venelikumaks heliloojaks. Rahmaninovi meloodiarikas muusika on kõrvale hea ning südamele kosutav. Mõnigi kord aetakse Rahmaninovi oopuseid segamini Tšaikovski loominguga. Õigem oleks öelda, et nad täiendasid teineteist. Saates

Kuuldesarja kolmas saade on slovakina sündinud Alexander Petrovicsist, kellest sai Ungari rahva lemmikpoeet ja vabaduse sümbol Sandor Petöfi. Ta luuletused levisid üle terve madjarite maa, mõnedki neist said rahvalaulud. Petöfi oli tõeline rahvuskirjanik, kelle tähendus oli suur ka ungarlaste vabadusvõitluses oma maa iseseisvuse saavutamisel. Saates kõlavad Petöfi värsid Heino Mandri, Mikk Mikiveri ja Tõnu Aava esituses. Tema sõnadele kirjutas romansse Eino Tamberg. Neid

„ENNtsüklopeedia“ kuuldesarja teises saates jätkan Aleksander Suure elu ja tegevuse meenutamist. Juttu tuleb lahinguist, millest ühtki ta polevat kaotanud, Aleksander Suure suhtumisest alistatud rahvastesse ning kümnetest Aleksandri nimelistest linnadest, mis rajati tema ülistuseks. Isegi ta hobune sai omanimelise linna. Räägin Aleksandri elupõletavatest kommetest ning surmast, mida tänase päevani seostatakse legendide ja oletustega. Saates kõlab teiste heliloojate muusika

Kuuldeseriaali „ENNtsüklopeedia“ kahes esimeses saates meenutame meest, kes sündis mitu sajandit enne Kristust, kuid on meile tänagi veel hästi teada. Aleksander Suur suutis oma väikese riigi piire mõõtmatult avardada. Ta oli väljapaistev väejuht. Tema lahingutaktikat ja strateegiat analüüsitakse veel tänagi kõrgemates sõjakoolides. Esimeses saates räägin ajast, mil Aleksander oli alles väike ning õppis Aristoteleselt, kuidas suureks saada. Juttu tuleb sõjakäikude algusest