PODCAST

ENNtsüklopeedia

Kuku Raadio

Enn Eesmaa räägib kuulsatest inimestest ning käsitleb sündmusi, mis inimkonnale olulised on.

history

All Episodes

Beaumarchais

ENNtsüklopeedia ·

2025/02/22

Sageli kasutame väljendit mees nagu orkester niisama kergekäeliselt nagu ülistavat sõna superstaar. Pierre-Augustin Caron de Beaumarchais’ elu ja mitmetel tegevusaladel lausa uskumatud saavutused sobiks seda meest tõepoolest orkestriga võrdlema. Ta oli kirjanik, muusik, leiutaja, diplomaat-salakuulaja ning võrratu kellassepp, kelle käest tellis ajanäitajaid isegi kuningas. Beaumarchais on ennekõike tuntud siiski oma Figaro lugudega. See tegelaskuju seikleb kolmes Beaumarchais’ näidendis,

Leedu

ENNtsüklopeedia ·

2025/02/15

„ENNtsüklopeedia“ seekordses saates kuulete mõndagi Leedu ajaloost ja selle rahva saavutustest. Suur osa teabetunnist kuulub Mikalojus Konstantinas Čiurlionise mitmekülgse loomingu tutvustamisele. Teda peetakse parimaks maalikunstnikuks heliloojate seas ning ületamatuks komponistiks maalimeistrite hulgas, koguni esimeseks abstraktse kunsti esindajaks Euroopas. Leedu kirjandust esindab saates selle rahva suurkuju Justinas Marcinkevičiuse looming, mida rõõmustavalt palju on ka eesti keelde

Tšiili

ENNtsüklopeedia ·

2025/02/08

„ENNtsüklopeedias“ avaneb uus saaterubriik. Mitmetel põhjustel huvi pakkuvate riikide rahvuspühade puhul asub Enn Eesmaa tutvustama meist kilomeetrites kaugete maade ja rahvaste elu, ajalugu, ennekõike aga meenutab seda ja neid, kes esimesena meelde tulevad, kui nendest riikidest räägime. Tšiili puhul oleks need ennekõike Allende, Pinochet ja Neruda, vaatamisväärsustest kindlasti Lihavõttesaare müstilised inimkujud moaid. Saates kuulete tšiili klassikalist, rahvuslikku, kui ka

Eduard Vilde

ENNtsüklopeedia ·

2025/02/01

„ENNtsüklopeedia“ keskendub seekordse Eesti raamatu aasta puhul Eduard Vilde elule ja mahukale loomingule. Ta saatus oli sedavõrd mitmekesine ja kohati põnev, et jääb vaid imestada, miks temast pole tehtud veel mängufilmi või teleseriaali. Vilde raamatuid on sageli ekraanile toodud. Lisaks kirjanikutööle kuulub Eduard Vilde kahtlusteta ka meie ajakirjandussuuruste hulka. Ennekõike seostame Vildet siiski romaanitriloogia „Mahtra sõda“, „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ ja „Prohvet Maltsvet“

Aasta 1925

ENNtsüklopeedia ·

2025/01/25

„ENNtsüklopeedia“ keskendub seekord sündmustele ja inimestele, kes meenuvad, kui räägime aastast 1925. Sajandi eest kirjutasid oma peateoseid nii Hitler, kui Tammsaare, häid filme tegid Chaplin ja Keaton. Muusikas andsid tooni džässilauljad ning orkestrid. Londonis tutvustati uut meediumi – televisiooni. Sajandite tagant toodi nähtavale Tutanhamoni kuldne surimask. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele kõlab saates muusika, mida kuulati aastal 1925.

Albert Schweitzer

ENNtsüklopeedia ·

2025/01/18

Läinud sajandi suurkujude hulka kuulunud Albert Schweitzer oli võimekas õige mitmel elualal. Lapse ja noorukina tundus, et temast saab väljapaistev muusik ning temast saigi. Hiljem õppis ta teoloogiat ning arstiteadust. Oma elutöö tegi Schweitzer Aafrikas. Tänases Gabonis asutas ta Lambarere kliiniku, kus raviti kõikvõimalikke haigusi, leepra kaasa arvatud. Kui Albert Schweitzerile omistati aastal 1952 Nobeli rahupreemia, annetas ta kogu talle määratud rahasumma oma haigla patsientide

Elvis Presley

ENNtsüklopeedia ·

2025/01/11

"ENNtsüklopeedia" seekordne saade on üsna üksmeelselt popmuusika esimeseks kuningaks kutsutud Elvis Presley elust ja lauludest. Koos temaga algas mitte vaid muusikas uus ajastu, Elvisest sai miljonite noorte eeskuju. Seda ruttasid ära kasutama ärimehed, kes enne noorte vastu erilist huvi ei ilmutanud. Tekkisid uued moesuunad, poodidesse ilmusid ennekõike noortele meelepärased tooted. Elvise mõjul alustasid tuhanded algajad oma muusikuteed – teiste hulgas ka biitlid. Lisaks Enn

Albert Einstein

ENNtsüklopeedia ·

2025/01/04

"ENNtsüklopeedia" huvifookuses on sedakorda inimkonna suurimate teadlaste esiritta kuuluv Albert Einstein. Tema teed rajavad teooriad leiavad veel täna ning küllap hommegi veel tõestust. Einstein kirjutas ligi pool tuhat teaduslikku artiklit, tema peamised tööd ilmusid aastal 1905, mida kutsutakse imepäraseks aastaks - annus mirabilis. Eelmine imepärane aasta oli 1666, mil teaduses tegi põhjapanevaid avastusi Isaac Newton. Nobeli füüsikapreemia omistati Albert Einsteinile aastal

Albert Einstein

ENNtsüklopeedia ·

2025/01/04

Frederick Loewe

ENNtsüklopeedia ·

2024/12/28

Seekord keskendub „ENNtsüklopeedia“ kõigi aegade ühe tippmuusikali „Minu veetlev leedi“ autoritele. Frederick Loewe ja Alan Jay Lerner on aga kirjutanud veel poole tosina jagu suurepäraseid lavateoseid. Olgu siinkohal nimetatud vaid „Brigadoon“ ja „Camelot“. Kahepeale võitsid nad kaks Oscari preemiat, lisaks veel mitu Tony auhinda. Enn Eesmaa saates kuulete lisaks kommentaaridele meloodiaid ja laule mitmest muusikalist ja filmist, mille muusika autorid on Loewe ja Lerner.

Henrik Ibsen

ENNtsüklopeedia ·

2024/12/21

"ENNtsüklopeedia" süveneb maailmakirjanduse suurkuju Henrik Ibseni elule ja loomingule. Vaid Shakespeare’i näidendeid lavastatakse Ibseni omadest rohkem. Praegugi võib Eestis näha „Nukumaja“. Ibseni tuntuimale näidendile „Peer Gynt“ kirjutas imelised muusikanumbrid Edvard Grieg. Ibseni muuseumis Oslos saab näha klaverit, millel oma sõbra perekonnale Grieg mõnikord mängis. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele kuuleb saates katkendeid Ibseni näidendeist ning muusikat, mida kogu maailm

Aasta 1974

ENNtsüklopeedia ·

2024/12/14

Seekord keskendub "ENNtsüklopeedia" sündmustele ja inimestele, kes meenuvad, kui räägime aastast 1974. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele kuulete muusikat, mis oli populaarne poole sajandi eest.

Mannerheim

ENNtsüklopeedia ·

2024/12/07

"ENNtsüklopeedia" keskendub soome rahva poolt sajandi suurkujuks valitud Carl Gustaf Emil Mannerheimi elule ja karjäärile. Presidendiks saanud marssali teened oma riigi ja rahva iseseisvuse eest seismisel olid erakordsed. Teda austasid isegi Stalin ja Churchill, kes Soome vastu sõdisid. Saate muusikalises osas kuulete Jean Sibeliuse muusikat, mis esindab Soomet niisama loomulikult, kui marssal Mannerheim sõjalis-poliitiliselt.

Winston Churchill

ENNtsüklopeedia ·

2024/11/30

"ENNtsüklopeedia" kuuldeseeria juubelihõnguline 75. saade on pühendatud kahekümnenda sajandi suurkujule Winston Churchillile. Tema sünnist möödub sel laupäeval täpselt poolteist sajandit. Churchilli sõjaaastate teeneid oma riigi ja rahva ning suuresti kogu maailma hüvanguks on küll mõnes riigis püütud vähemana paista, kuid see pole kellelgi eriti õnnestunud. Suurmehe surma järel tõdes Prantsusmaa viienda vabariigi president Charles De Gaulle mõnevõrra ennustuslikult – Pärast

Napoleon

ENNtsüklopeedia ·

2024/11/23

Sedakorda on "ENNtsüklopeedia" fookuses riigijuht ja sõjapealik, kes kaotas sageli, ent ometi on jäänud omamoodi võidukaks. Napoleon Bonaparte’iga seostame tavaliselt lahinguid, kannatusi ja surma, soovi kogu maailma vallutada. Vähem on räägitud ta otsustest, mis nii prantslastele, kui teistelegi rahvastele eluliselt olulised olid. Suuresti tänu Napoleonile kasutame täna meetermõõdustikku, juba tema sai aru vaktsineerimise tähtsusest. Napoleoni tahtel kaasajastati Prantsusmaa

Lätimaa

ENNtsüklopeedia ·

2024/11/16

„ENNtsüklopeedia“ hakkab tulevikus senisest rohkem tutvustama meile lähedaste riikide ja rahvaste ajalugu, ennekõike aga nende kultuurisaavutusi. Kui vähegi objektiivselt hinnata teame isegi oma lähinaabrite elust, olust ja saavutustest märkimisväärselt vähe. Paar poliitikut, mõni sportlane ja ongi üldjoontes kõik. Esimene sedalaadi saade on Lätimaa kahest uhkusest – nende eepose kokku kirjutanud Andrejs Pumpursist ning heliloojast, keda veel üsna hästi mäletame. Raimonds Paulsi elu ja

Tom Jones

ENNtsüklopeedia ·

2024/11/09

Seekord on "ENNtsüklopeedia" keskmes kaks Tom Jonesi. Neist esimene jõudis lugejateni aastal 1749 Henry Fieldingi menuromaani nimitegelasena. Pea kaks ja pool sajandit hiljem valis Walesist pärit noor laulumees omale artistinimeks Tom Jones, mis tundus ta oma nimest löövam. Nii sai Thomas John Woodwardist Tom Jones. Enn Eesmaa meenutab oma saates nii raamatut „Tom Jones“, kui selle autorit ning kõigi aegade üht võimekamat popartisti Tom Jones, kes mõned aastad tagasi andis

Georg Friedrich Händel

ENNtsüklopeedia ·

2024/11/02

Seekordse teabetunni keskmes on barokkmuusika suurkuju Georg Friedrich Händel. Ta sündis Saksamaal, elas ja töötas aastaid Itaalias, legendiks aga sai Londonis. Johann Sebastian Bach on kahtlusteta kuulsam, ent Händeli mõõtmatult avar looming on tunduvalt mitmekesisem. Ta kirjutas oratooriume, kantaate, kontserte, sonaate, orkestrisüite ning koguni 40 ooperit. Tema teoseid on korduvalt ka Eestis ette kantud. Osa Händeli loomepärandist koos Enn Eesmaa kommentaaridega on kuuldavad

Carl Robert Jakobson

ENNtsüklopeedia ·

2024/10/26

Sedakorda keskendub "ENNtsüklopeedia" Carl Robert Jakobsoni elule ja tegevusele. Ta oli esimene, kes eesti põllumeestele andis teadusel põhinevaid soovitusi, seltside koosolekuid aga kasutas kutsehariduslike teadmiste jagamiseks. Oma kirjatöödes käsitles ta olulisi ühiskondlikke teemasid, mis rahval aitasid teha valikuid, mille suund oli iseseisev, vaba Eesti. Jakobson elas vaid nelikümmend aastat, teha jõudis ta õnneks palju. Osa sellest meenutab Enn Eesmaa sel laupäeval oma

Karel Čapek ja Karel Gott

ENNtsüklopeedia ·

2024/10/19

Seekordse saate fookuses on tšehhide suurmehed kirjanik Karel Čapek ja levilaulja Karel Gott. Esimesena robotitest kirjutanud Čapeki teoseid on rõõmustavalt palju eesti keelde tõlgitud. "ENNtsüklopeedia" kuuldetunnis esitavad kirjaniku tekste Salme Reek ja Aarne Üksküla. Karel Gott oli aastaid Tšehhimaa suursaadik levimuusikas. Tihti esines ta Saksamaal, kuid paaril korral ka USA-s. Oma riigi esilauljaks kuulutati ta üle neljakümne korra! Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele kuulete

148 results

ENNtsüklopeedia

All Episodes

Similar Podcasts

The Old Front Line

Paul Reed

Today In History with The Retrospectors

The Retrospectors

جنود خلدهم التاريخ

ALSUMOOD PODCAST

Film History - Daily

Inception Point Ai

Madonna - Biography Flash

Inception Point Ai